Ami nia istória

CARE nia istoria iha Timor-Leste

CARE iha Timor-Leste sai hanesan organizasaun internasional naun-govermental boot ida iha Timor-Leste. CARE agora dadaun iha pesoal servisu hamutuk 250 servisu iha Dili no munisipiu sira.
 
CARE hala’o servisu iha Timor-Leste dezde 1994, orijinalmente hanesan parte ida husi CARE Indonesia no, depois Timor-Leste nia independensia iha 2000, sai fali hanesan eskritoriu independente ida. Iha 2008, jestaun CARE iha Timor-Leste muda husi CARE Canada ba CARE Australia, no CARE Australia kontinua ho knaar jestaun ba CARE iha Timor-Leste. 
 
Ho foku ba projetu dezenvolvimentu sustentavel longu-prazu no responde ba situasaun umanitaria, CARE nia servisu foka ba projetu sira iha agrikultura no redusaun risku dezastre, edukasaun, saúde komunitariu no nutrisaun, saneamentu, hasa’e kapasidade, haluan informasaun ba komunidade urbanu no harii pas, infraestutura rural no empregu, no feto nia partipasaun no igualdade jéneru.
 
CARE envolve ona iha responde ba emerjensia boot tolu hafoin haree violénsia ne’ebé mak mosu iha 1999 no 2006, responde ba El Niño husi 2014-2017 no responde ba inundasaun iha Abril 2021. CARE kontinua responde ba situasaun COVID-19. 
 
Depois Timor-Leste hasoru krize iha 2006, CARE responde kedas ba nesesidade sira husi komunidade sira ne’ebé halai husi sira nia uma ba iha kampu refuziadu iha Dili liu husi fornese suporta ba jestaun akampamentu, koordenasaun umanitaria, fornese bee, atividade protesaun labarik no haluan informasaun nesesariu sira ba komunidade iha bairu sira, liu-liu sira ne’ebé afetadu husi violénsia. 
 
Dezde 2008, CARE implementa ona projetu dezenvolvimentu no umanitariu 100 resin hamutuk ho parseiru 44 resin ho suporta husi doador no suporta internasional sira. Ida ne’e inklui ami nia projetu edukasaun longu-prazu, Lafaek Learning Media. Revista ne’ebé koñesidu tebes iha rai-laran ne’e hetan dezeñu primeiru iha 2000, no distribuisaun iha inisiu 2001. Projetu Lafaek agora inklui komponente online no revista tipu haat ne’ebé distribui iha rai-laran ba kanorin, manorin no membru komunidade sira, ho nune’e too 47% populasaun Timor-Leste. Mai aprende liu tan konaba Lafaek Learning Media project.
  • Saúde reprodutiva seksuál no saúde inan
  • Hakbiit Feto sira-nia Ekonomia
  • Feto sira-nia Lian
  • Edukasaun
  • Preparasaun ba dezastre no responde ba emerjensia
CARE harii iha 1945 iha Estadus Unidus atu responde ba ema milloens sira ne’ebé presiza hahan no asisténsia bainhira Funu Mundiál II remata. Organizasaun karidade foka ba asuntu sivil, relijiaun, kooperativa no servisu-todan hamutuk nain 22 halibur hamutuk no harii Cooperative for American Remittances to Europe (Kooperativa ba Remittansia Amerikanu ba Europa), ho foku inisialmente ba fornese pakote CARE (ajudu). Lakleur CARE Canada mos harii iha 1946 atu suporta mos esforsu asisténsia sira. Pakote 15,000 dahuluk too iha Le Havre, Fransa, iha Maiu 1946. Inisialmente pakote ne’e konsiste ho hahan, no depois pakote ne’e mos inklui fali buat seluk, haree ba dieta sira husi kultura oin-oin no mos pakote laos hahan inklui ekipamentu sira, linsol, sasan ba eskola no mos aimoruk. Iha dekada rua tuir mai pakote hamutuk millaun 100 tan mak fornese ba komunidade sira.
Momentu Europa mos komesa rekupera ona husi funu, CARE komesa hametin ninia peritu iha fó asisténsia ba dezastre no asisténsia ba depois funu remata iha parte seluk tan iha mundu. Iha inisiu 1950, operasaun CARE nian mos estabelese ona iha nasaun Azia no Amerika Latina sira seluk, depois kontinua ba Afrika iha inisiu 1960.

Iha momentu ne’ebá CARE mos komesa fornese servisu médiku no harii programa sira foka ba saúde primaria. Iha fatin barak iha mundu ne’ebé mak presiza asisténsia, CARE mos iha ne’ebá, servisu hamutuk ho komunidade sira atu fornese asisténsia hodi salva moris no komesa ho rekuperasaun.

Iha 1960 no 1970 nia laran, CARE haluan tan ninia atividade sira liu husi asisténsia imediatu no kurtu-prazu ba asisténsia longu-prazu iha forma rekuperasaun no rehabilitasaun. Bainhira CARE kontinua responde ho distribuisaun ai-han iha tempu dezastre no emerjensia, CARE mos komesa suporta komunidade sira atu harii fila-fali sira nia oportunidade hodi buka nesidade moris nian, ho programa sira foka makaas ba seguransa ai-han longu-prazu no agrikultura sustentavel.

 

CARE iha momentu ne’e komesa ona servisu foka ba ‘direitu ema nian’ iha kontestu servisu dezenvolvimentu – rekoñese katak ki’ak ne’e dalabarak mai husi menus direitu, oportunidade no sasan, tamba eskluzaun sosial, marjinalizasaun no diskriminasaun.
CARE mos komesa servisu foka ba hakbiit feto, rekoñese katak ho ami nia esperiensia servisu atu halakon ki’ak iha dekada nia laran hatudu katak feto mak xave: liu husi hakbiit feto, familia tomak no komunidade mos bele sai husi ki’ak. Liu husi evolusaun ida ne’e CARE kontinua atu responde ba nasaun sira ne’ebé mak hasoru hela krize, komesa husi funu sivil iha Ruanda too Funu iha Nasaun Golfu. 

CARE mos komesa haluan ninia membru, ho membru foun hamutuk 8 (Australia, Denmark, Alemaña Fransa, Japaun, Austria, Noruegia, no Reinu Unidu), no mos hanesan organizasaun sumbriña, CARE International, forma tiha konfederasaun global. Iha 1993 CARE rejista fila-fali hanesan Cooperative for Assistance and Relief Everywhere (Kooperativa ba Asisténsia iha fatin hotu-hotu).

 

Iha parte dahuluk husi miléniu foun, CARE aplika ninia kapabilidade iha fornese asisténsia iha emerjensia no rekuperasaun too krize boot sira, inklui mos tasi-sae iha Azia, rai-nakdoko iha Pakistaun no Indonezia, no situasaun ema sira ne’ebé halai husi uma liu 2.5 millaun iha funu ne’ebé mosu iha Darfur, Sudan.

Iha momentu ne’e, CARE hametin ninia pozisaun hanesan lider iha area sira hanesan agrikultura, edukasaun ho foku ba labarik feto, saúde no bein estár komunidade nian, atividade emprendedorizmu ho eskala-ki’ik, hanesan rai no empresta osan, hadi’ak bee, saneamentu no ijiene, no tau aspetu hakbiit feto iha sentru ba ami nia aproximasaun ba halakon ki’ak.

CARE mos komesa hametin liu tan ninia aproximasaun ba parseria no advokasia, no atu foka ba atinje mudansa longu-prazu ne’ebé sustentavel no impaktu global. Raks Thai, CARE Olanda, CARE Peru no CARE India mos sai membru iha periodu ida ne’e, haluan tan CARE nia membru global no hamosu reflesaun konaba modelu oin-oin atu konsidera ba futuru.

 

 

Liu tiha dekada hitu tuir mai, CARE mos evolve atu sai hanesan organizasaun boot ida iha mundu foka ba halakon ki’ak, servisu ho parseiru oin-oin no aliadu sira atu responde ba dezigualdade global iha nasaun sira.

Iha 2012, CARE dezenvolve ninia vizaun 2020 ne’ebé subliña ninia knaar no relevansia ba futuru, no iha 2013 komesa iha prosesu mudansa transformasional atu realiza ninia vizaun.
 
CARE kontinua evolve no sai variadu, servisu hamutuk ho parseiru sira iha nasaun liu 90 atu iha impaktu ba halakon ki’ak no injustisa.