Ami nia Polítika
Ami nia Polítika
Fraude no korupsaun – konsiénsia, prevensaun, hatoo keixa no responde
Hanesan organizasaun ida ne’ebé mak iha zero toleransia ba fraude no korupsaun, membru CARE International tomak inklui mos CARE iha Timor-Leste, konkorda katak tenke tuir polítika ida ne’e. Ami rekoñese katak fraude no korupasaun bele iha impaktu ladi’ak ba empregadu sira, organizasaun no sosiedade, no ida ne’e sai hanesan ameasa ida ba ami nia vizaun. Polítika ida ne’e refleta pontus fundamentais sira relasiona ho prevensaun no responde ba, fraude no korupsaun.
CARE iha Timor-Leste kódigu konduta
Objetivu husi polítika ida ne’e mak atu fornese konsellu konaba hahalok estandarte ne’ebé mak rekere ba empregadu CARE Australia hotu-hotu (inklui CARE iha Timor-Leste). Ida ne’e fornese matadalan ba CARE iha Timor-Leste nia kódigu konduta, promove hahalok étika no harii espetasaun ba empregadu hotu-hotu iha fatin hotu-hotu. Ami konvida maluk sira hotu atu lee kódigu ne’e no ami loke dalan ba maluk sira atu hatoo komentariu ruma.
Polítika Salvaguarda ba Labarik
CARE iha komprimisiu atu implementa no promove programa sira ne’ebé mak seguru ba labarik sira iha mundu.

CARE iha Timor-Leste tane direitu labarik sira nian hanesan subliña ona iha Nasoins Unidas nia Kovensaun ba Direitu Labarik nian no sei promove labarik sira nia direitu ba moris, sobrevivensia, dezenvolvimentu, protesaun, partisipasaun no la iha diskriminasaun.

Ami iha toleransia zero ba abuzu no esploitasaun ba labarik.
CARE nia Polítika Salvaguarda
Ida ne’e mak ami nia polítika global atu prevene asédiu seksuál, esploitasaun, abuzu no abuzu ba labarik. Hanesan organizasaun ida ne’ebé mak iha komprimisiu makaas ba direitu feto no labarik feto, CARE rekoñese responsabilidade partikular atu proteje ema sira ne’ebé mak servisu hamutuk ho ami husi asédiu seksuál, esploitasaun, abuzu no abuzu ba labarik. Abuzu sira ne’e, ba ema sé deit, husi ami nia pesoal servisu sé deit, totalmente la iha dalan no la simu.

Lee ami nia polítika global ne’ebé mak subliña mos-mos hahalok ne’ebé ami la simu, no saida mak ami sei halo atu investiga alegasaun sira, suporta vitima no fó disiplina ba autor sira, inklui refere sira ba autoridade relevante sira.
CARE iha mekanizmu atu hatoo keixa no simu sujestaun internalmente no husi parte interesada esternal sira, inklui governu, doador, publiku, no parseiru sira. CARE rekoñese katak ami iha responsabilidade atu proteje ema ne’ebé servisu ho ami, no ema ne’ebé servisu ba ami, no ami sei kontinua atu prevene asédiu seksuál, esploitasaun no abuzu no mos abuzu hasoru labarik atu akontese no kualidade ba CARE nia programa sira.

Lee ami nia Mekanizmu Sujestaun no Keixa sira Padraun Prosedimentu Operasionál.
CARE iha mekanizmu atu hatoo keixa no simu sujestaun internalmente no husi parte interesada esternal sira, inklui governu, doador, publiku, no parseiru sira. CARE rekoñese katak ami iha responsabilidade atu proteje ema ne’ebé servisu ho ami, no ema ne’ebé servisu ba ami, no ami sei kontinua atu prevene asédiu seksuál, esploitasaun no abuzu no mos abuzu hasoru labarik atu akontese no kualidade ba CARE nia programa sira.

Lee ami nia Mekanizmu Sujestaun no Keixa sira Padraun Prosedimentu Operasionál.